temperatuuri. Temperatuuri mõõtmine: Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Parema temperatuuriskaala annabgaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt perfektse gaasiga. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu. Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunktkokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (on 273,15 °C). 3 Temperatuuri mõõtmise algus: Celsiuse skaala oli esimene rahvusvaheline temperatuuriskaala, mis võeti kasutusele 1927. aastal. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal, mis on järjekorras seitsmes.
tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse soojusjõumasina kasutegur on määratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (see on -273,15 °C). Sellist absoluutset temperatuuriskaalat, kus vee kolmikpunkti temperatuur on defineeritud võrdseks 273,16 kraadiga, nimetatakse Kelvini skaalaks. Sellise temperatuuri ühikut nimetatakse kelviniks (tähis K) ning see on temperatuuri mõõtühikuks SI-süsteemis.
Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse soojusjõumasina kasutegur on määratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (see on -273,15 °C). 2. Termomeeter Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri.
keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse soojusjõumasina kasutegur on määratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (see on -273,15 °C). Temperatuur on oluline kõigis loodusteaduste valdkonnas, kaasaarvatud füüsika, geoloogia, keemia, atmosfääri teadus ja bioloogia. Paljud asjad sõltuvad temperatuurist: Materjalide füüsikalised omadused, keemiliste reaktsioonide kiirus ja ulatus ja palju muudki.
Vesinik, heelium ja lämmastik käituvad üsna hästi ideaalse gaasi mudeli järgi. Mõõtnud gaasi rõhud jää sulamistemperatuuril ja vee keemistemperatuuril ps ja pk, saab võrrandisüsteemist pk Tk = ps Ts T - T = 100 k s leida Ts =273,15 K ja absoluutse temperatuuri arvutamiseks gaasitermomeetri näidu p järgi tuleb valem: 273,15 T = p. (5.4) ps Gaasitermomeeter on praktikas ebamugav kasutada, pealegi nõuab ta anuma ruumala jäävust, mida pole laias temperatuurivahemikus mitte kerge realiseerida. Seepärast kasutatakse praktikas kuue reeperpunktiga rahvusvahelist temperatuuriskaalat, mille korral