Loomse päritoluga energeetikas kasutatavaks biomassiks võib lugeda tapamajade ja kalatöötlemise toiduks mittekasutatavaid jääke, sõnnikut ja nendest toodetavat biogaasi jms. Energiaallikaks on samuti mitut liiki orgaanilised jäätmed; tegelikult on needki taimset või loomset päritolu. Need on näiteks orgaanilised olmejäätmed, orgaanilised põllumajandus- ja tööstusjäätmed ja heitvete muda, mis on kas kohe põletatavad (tahked olme- ja põllumajandusjäätmed), gaasistatavad või gaasistuvad nagu prügilatesse paigutatavad jäätmed. Vähem saadakse Eestis energiat sõnnikust (biogaasina), heitvete mudast (samuti biogaas), prügila olme- ja tööstusprahist (prügilagaas) ja põhust põletamise teel. Energiat prügimäelt ja reoveest Biogaas tekib orgaanilise aine käärimisel. Ta koosneb põhiliselt metaanist 67% ja süsinikdioksiidist. Metaani põlemisel tekib süsinikdioksiid ja vesi.
Loomse päritoluga energeetikas kasutatavaks biomassiks võib lugeda tapamajade ja kalatöötlemise toiduks mittekasutatavaid jääke, sõnnikut ja nendest toodetavat biogaasi jms. Energiaallikaks on samuti mitut liiki orgaanilised jäätmed; tegelikult on needki taimset või loomset päritolu. Need on näiteks orgaanilised olmejäätmed, orgaanilised põllumajandus- ja tööstusjäätmed ja heitvete muda, mis on kas kohe põletatavad (tahked olme- ja põllumajandusjäätmed), gaasistatavad või gaasistuvad nagu prügilatesse paigutatavad jäätmed. Vähem saadakse Eestis energiat sõnnikust (biogaasina), heitvete mudast (samuti biogaas), prügila olme- ja tööstusprahist (prügilagaas) ja põhust põletamise teel. Biogaas tekib orgaanilise aine käärimisel ning koosneb põhiliselt metaanist 67% ja süsinikdioksiidist. Metaani põlemisel tekib süsinikdioksiid ja vesi. Isegi aastakümneid vanu jäätmeid võidakse kasutada loodussõbralikult, kogudes jäätmete
annaabi.ee 
