puudub ruumala. Tegelikkuses ideaalgaasi olemas pole, sest molekulidel on ruumala ja nad on omavahel vastastikmõjus. Reaalgaas- selline gaas, kus molekulidel on ruumala ja nad on vastastikmõjus. Rõhu ühikud ja üksteiseks ümberarvutamine. Molaarruumala- 22,7 dm3/mol. Avogadro seadus- võrdsel temperatuuril, rõhul ja ruumalal sisaldavad kõik gaasid võrdsel arvul molekule. Temperatuuri ja rõhu tõstmisel gaasi paisub. Gaasikonstanti erinev arvutus. Ideaalgaaside olekuvõrrandit tohib kasutada, kui me vaatleme gaasi kõrgel temperatuuril ja madalal rõhul. Piirangud tulenevad sellest, et kui me eelmist lauset ei kasuta, siis ta ei sarnane võimalikult palju ideaalgaasile. Daltoni seadus ütleb nii, et gaasisegu üldrõhk võrdub selle gaasi komponentide osarõhkude summaga. Õhuniiskuskus ei saa olla üle 100%, sest 100% on juba küllastunud olek. Niiskuseprotsent näitab veeauru osarõhku õhus.
võtaks enda alla gaasisegu mahu. Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa on võrdne gaasisegu üldrõhuga. Viimast tuntakse Daltoni seadusena, mis matemaatiliselt väljendub järgmiselt: ps = p1+p2+p3+...+pn , kus p1,p2,p3 ... pn gaasisegu üksikkomponentide partsiaalrõhud. 3.2 Gaasisegude iseloomustamine. Ideaalgaaside segu peab alluma võrranditele (20) ja (21), ent nende kasutamisel peame teadma gaasisegu gaasikonstanti Rs ja võrrandi (22) kasutamisel segu näivat molaarmassi s . Mõlemad suurused Rs ja s olenevad segu koostisest, st millised gaasid ja millises koguses on nad gaasisegus. Gaasisegu koostise iseloomustamiseks kasutatakse gaasikomponentide osamassi, osamahu ja moolosa mõiste. Osamassi all mõeldakse komponendi massi suhet segu kogumassi. Massiosad on g1 = m1/ms ; g2 = m2/ms .....gn = mn/ms (29) kus g1,g2...gn on segu üksikgaaside massiosad, m1,m2..
annaabi.ee 
