Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad
segas tema liikumist. Ja leitigi tema tagant uus planeet. Nii sai Neptuunist esimene
matemaatiliselt ennustatud ja avastatud palneet 1846. aastal. Matemaatikud arvutasid
välja koha ja saksa astronoom Johann Gottfried Galle leidi ta üles. Nime sai planeet
Rooma merejumala Neptunuse järgi. Neptuun on kaugeim hiidplaneet, Päikesest 4,5
miljardit kilomeetrit. Tiiruks ümber Päikese kulub 165 Maa aastat, pöörlemisperiood on
16 tundi. Sarnaselt teiste gaasihiidudega ei ole planeedil näha tahket pinda, vaid pilvekihi
ülaosa. Atmosfääri peamised koostisosad on siingi vesinik, heelium ja vesi, sinaka
varjundi annab metaan. Atmosfäär on väga hõre. Neptuunil on avastatud mitu tumedat
laiku, suurimale pandi nimeks Suur Tume Laik. Ilmselt on seegi Jupiteri Suure Punase
Laiguga sarnanev keeristorm, võib-olla natuke väiksem. 1990 kadus ta ära ja ei osata
öelda, kas ta veel kunagi nähtavale ilmub. Ümber planeedi kihutavad suured sünged
annaabi.ee 
