üksikutele elementidele: esindatud olid liitainete, eriti metaani ja ammooniumi jooned. Mõlemad mainitud ained sisaldavadh suhteliselt palju vesinikku, mis on kergeim ja universumis tähtede koostise tõttu kõige enam levinud element. See avastus toetas palju varem pakutud teooriat, mis seletas Jupiteri väikest ainetihedust: see planeet koosneb peamiselt gaasist, mitte kivimitest ja enamus gaasist on vesinik. Aga Wildt läks kaugemalegi ja näitas, et see gaasihiid on veel imelikum. Ta arvutas, et Jupiteri tuumas peaks tema kohal lasuva vesiniku raskus põhjustama sellist rõhku, mis ületab Maal tuntud normaalrõhku merepinna tasemel kümneid miljoneid kordi. Kuidas käitub tuum sellises olukorras? 1938. aastal väitis Wildt, et Jupiteri tsentri suunas liikudes sunnib kõrge rõhk ja temperatuur vesiniku molekule laggunema. Vabanaenud aatomid moodustavad tihke supi, mille ta nimetas ,,metalliliseks vesinikuks"
Sinine välimus on tingitud metaanimolekulidest, mis neelavad ära päikesevalguse punase osa ja nii peegeldub peamiselt sinine valgus. Uraani ainuomaseks jooneks on tema telje kalle ( 98 kraadi), mis tähendab planeedi küliliasendit. 2.8. Neptuun Kaheksas ehk viimane hiidplaneet asub 4 498 252 900 km-i kaugusel Päikesest. Tema päev kestab 16, 11 tundi. Tal on 13 kaaslast, kellest suurim on Triton ( väga külma ja jäise pinnaga) ja 2 rõngast. Mõõtmetelt on ta väikseim gaasihiid, kuid omab suhteliselt suurimat südamikku, mis koosneb kividest ning jääst. Sinakas-roheline värvus on tal intensiivsem, kui Uraanil, mistõttu arvavad teadlased, et lisaks metaanile hoolitseb selle eest mõni senitundmatu keemiline ühend. Neptuuni eripäradeks võiks pidada tema pinnal puhuvaid ülikiireid tuuli, mis on kõige kiiremad meie Päikesesüsteemis ( kuni 2000 km/ h), põhjustades ülisuuri torme ja keeriseid
annaabi.ee 
