● Siia kuuluvad krokodillid, maod, sisalikud ja kilmpkonnad Linnud ● Kohastunud lendama ● Keha katavad suled ● Hingavad kopsudega ● Õhukotid, mis muudavad gaasidevahetuse tõhusamaks ● Neljaosaline süda, suur ja väike vereringe, hapnikurikas ja hapnikuvaene veri ei segune ● Püsisoojased ● Kehasisene viljastumine ● Munevad kõva (lubiainest) koorega mune ● Otsene areng ● Hoolitsevad järglaste eest
Oluline funktsionaalne erinevus keha- ja kopsuvereringe vahel seisneb selles, et südame väljutusmaht kehavereringes tuleb jaotada kõigi elundsüsteemide vahel, mis on erinevate vajadustega ning mis pealegi sõltuvalt antud hetke aktiivsusseisundist on verevarustuse suhtes tugevasti muutuvate nõuetega. Neid protsesse jälgivad ja korraldavad mitmesugused kontrolli- ja regulatsioonimehhanismid. Kopsuvereringe, mida läheb kogu südamest väljapaisatav veri, on põhiliselt ainult gaasidevahetuse ja soojuse väljaviimise teenistuses. Tema funktsioone kontrollitakse ja reguleeritakse suhteliselt vähem. Erinevate veresoonte funktsioon vereringes oleneb nende asukohast, läbimõõdust ja seina ehitusest. Vastavalt sellele eristatakse jaotus-, kogumis-, takistus-, vahetus-, mahtuvus-, elastsus- ja suntfunktsiooniga veresooni. Vedelikud liiguvad alati suure rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites
annaabi.ee 
