katsekambrisse paigutatud pinnaseproovi toitelahusega ja jälgiti seejärel katsekambris olevate gaaside koostist. Koostise muutus oleks proovis toimuva elutegevuse märgiks. Teise, nn. märgistatud vabanemise (ingl. k. labeled release) katses niisutati pinnaseproovi toitelahusega, milles on osa süsiniku aatomeid asendatud radioaktiivse süsiniku omadega. Kui proovis on toitelahust omastavaid organisme, siis satub radioaktiivne süsinik ka nende organismide poolt eritatavatesse gaasidesse, mille radioaktiivsust kontrollitaksegi paari nädala jooksul. Mõlemad eelpooltoodud katsed põhinevad eeldusel, et otsitavatele Marsi organismidele on maine toitelahus vastuvõetav. Sellest eeldusest oli vaba kolmas, nn. pürolüütilise vabanemise (ingl. k. pyrolytic release) katse. Selles katses paigutati pinnaseproov katsekambrisse, kus on Marsi atmosfäärile sarnane keskkond ja mida valgustati päikesekiirgust imiteeriva ksenoonlambiga. Kambris olevas
paigutatud pinnaseproovi toitelahusega ja jälgiti seejärel katsekambris olevate gaaside koostist. Koostise muutus oleks proovis toimuva elutegevuse märgiks. Teise, nn. märgistatud vabanemise (ingl. k. labeled release) katses niisutati pinnaseproovi toitelahusega, milles on osa süsiniku aatomeid asendatud radioaktiivse süsiniku omadega. Kui proovis on toitelahust omastavaid organisme, siis satub radioaktiivne süsinik ka nende organismide poolt eritatavatesse gaasidesse, mille radioaktiivsust kontrollitaksegi paari nädala jooksul. Mõlemad eelpooltoodud katsed põhinevad eeldusel, et otsitavatele Marsi organismidele on maine toitelahus vastuvõetav. Sellest eeldusest oli vaba kolmas, nn. pürolüütilise vabanemise (ingl. k. pyrolytic release) katse. Selles katses paigutati pinnaseproov katsekambrisse, kus on Marsi atmosfäärile sarnane keskkond ja mida valgustati päikesekiirgust imiteeriva ksenoonlambiga
Kuid ka sel juhul ei saa loobuda ülekuumendatud auru automaatsest reguleerimisest, sest peale koormuse muutuse mõjuvad ülekuumendatud auru temperatuurile veel teisedki häiringud nagu toitevee temperatuuri muutumine, küttepindade saastumine jne. Auru temperatuuri reguleerimiseks kasutatakse põhiliselt kolme moodust: gaasiline reguleerimine, auruline reguleerimine ja kombineeritud reguleerimine. Gaasiline reguleerimine seisneb ülekuumendi soojusvastuvõtu muutmises toimides gaasidesse, mis uhuvad ülekuumendit. Osa gaase juhitakse ülekuumendist mööda kasutades eraldi asuvat gaasikäiku, kasutatakse veel gaaside retsirkulatsiooni koldesse või muudetakse üles-alla pööratavate põletite seadenurka. Primaarauru temperatuuri reguleeritakse trummelkateldes põhiliselt aurupoolselt, likvideerides liigse ülekuumenduse, kui see on olemas, spetsiaalsetes soojusvahetites aurujahutites. Aurupoolsel reguleerimisel on vaja, et aur saaks
annaabi.ee 
