Kilpvulkaanid ehitatakse basaltse magma kihtidest (nt Havai) Mauna Loa üldine kilbi kõrgus kokku 17km. Maailma aktiivsemaid vulkaane. Esimesed laavavoolud 1Mat, vee alt väljas 400 tuh at. Kaldeera 3x5 km. Kaldeera tekib vulkaani ülemise osa allavajumisel peale suure aktiivsuse perioodi lõppu. Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed kilpvulkaanid ja toituvad astenosfäärist. Purskeprotsess fontaneeruvate laavavooludena. Strato- e kihtvulkaanid. Keskmine ja happeline magma. Gaasiderikkam. Koonus järsunõlvaline ja moodustunud püroklastika kihtidest (tuhk, liiv, pommid, jms purustatud kivimeid, koos laavakildudega). Magma suhteliselt madalal temperatuuril ja kristalliseerub kergelt. Kraatri tippu kristalliseerub kork, mille all hakkab kogunema rõhk. Kihtvulkaanid palju väiksemad kui kilpvulkaanid. Purskeprotsess püroklastilise plahvatusena. Laavakogus väga väike. Lõhevulkaanid. Magma tõuseb piki lõhet, tekivad laialdased laavakatted basaltide platood.
kokku 17km. Maailma aktiivsemaid vulkaane. Esimesed laavavoolud 1Mat, vee alt väljas 400 tuh at. Kaldeera 3x5 km. Kaldeera tekib vulkaani ülemise osa allavajumisel peale suure aktiivsuse perioodi lõppu. Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed kilpvulkaanid ja toituvad astenosfäärist. Purskeprotsess fontaneeruvate laavavooludena. 1.2) Strato- e kihtvulkaanid. Keskmine ja happeline magma. Gaasiderikkam. Koonus järsunõlvaline ja moodustunud püroklastika kihtidest (tuhk, liiv, pommid, jms purustatud kivimeid, koos laavakildudega). Magma suhteliselt madalal temperatuuril ja kristalliseerub kergelt. Kraatri tippu kristalliseerub kork, mille all hakkab kogunema rõhk. Kihtvulkaanid palju väiksemad kui kilpvulkaanid. Purskeprotsess püroklastilise plahvatusena. Laavakogus väga väike. 2) Lõhevulkaanid