Pinnasest võib reostus kiirelt liikuda põhjavette ,millest tulenevalt saab kahjustada joogivee varud. vee saastumine; Vee saastus võib tekkida mis tahes veekogus kui vette satub mürgine aine. Eriti tihti tekivad nafta või kütuse reostused ,mis seavad ohtu nii loomad, linnud kui ka taimestiku. mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; Eriti mürgiste ainete sattumine loodusesse võib kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi. Näiteks eriti mürgiste gaasida lekke tagajärjel võivad hukkuda paljud inimesed ja loomad samuti võib sellest tekkida plahvatused ,mis on eriti ohtlikud tihedalt asustatud piirkondades. Raskemetallide reostus on eriti ohtlik ,sest see on eriti mürgine ja levib ka kiirgusena. Raskemetallide sattumine organismi või loodusesse on hävitava toimega ja eriti kahjulik. looduse mitmekesisuse vähenemine; Kuna suured alad on linnastunud ja suurte linnade all siis on nendes piirkondades väga väike liigitihedus
päikeseenergia, vesi, tuul, puit ja muu biomass.(energiaallikas, mille kasutamine ei too kaasa nende ammendumist Fossiilsed kütused energiaallikas, mis on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud organismide elutegevuse tulemusel ning käesoleval ajal neid enam juurde ei tule. 14. Põlevkivi kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Õhku lendub palju süsihappegaasi, lämmastiku- ja väävliühendeid ning tahma. Nende gaasida suurenenud hulk atmosfääris põhjustab kliimamuutusi. Ohtlikud jäätmed, mida ei tohi visata olmeprügi hulka. * autodes kasutatavad vedelikud: akuvedelikud, õlid, kasutatud jahutusvedelikud, õlifiltrid * akud, patareid * katki läinud kraadiklaasid, elavhõbedalambid * putuka- ja rotimärgid, vananenud ravimid * värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäätmed 15. Prügi sorteerimine. Milliseid reegleid tuleb jälgida? Meelespea: 1