et Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kuulutab välja planeedi definitsiooni, mille järgi tõenäoliselt nii Pluuto kui ka 2003UB213 osutuvad planeetideks või siis ei mahu kumbki planeedi mõiste alla. Alates 1990-ndatest on avastatud hulgaliselt päikesesüsteemiväliseid planeete. Kuna suurte planeetide gravitatsiooniline toime on tugevam ning seetõttu on neid kergem avastada on peaaegu kõigi seni avastatud päikesesüsteemiväliste planeetide mass suurem või sarnane päikesesüsteemi gaashiidude omaga. Siiski pole selge, kas need planeedid sarnanevad gaashiidudele ka muu kui massi poolest või on nad hoopis mingit muud tüüpi, mis pole meie päikesesüsteemis tuntud. Viimasele viitab fakt, et mõned neist planeetidest tiirlevad mööda väga elliptilisi orbiite oma tähele väga lähedal ning saavad seetõttu palju rohkem tähekiirgust kui meie päikesesüsteemi gaashiiud. Lisaks on leitud ka kolm planeeti, mis tiirlevad ümber ärapõlenud
Neptuuni läbimõõt on vaid 3 % võrra väiksem kui Uraani oma. Samas ta on 15 % massiivsem - seega Neptuuni tihedus on Uraani omast suurem. Neptuuni raadius on 3,8 korda Maa omast suurem ja ta on 17,1 korda massiivsem. Neptuunil on ulatuslik kergetest ainetest (vesi, ammoniaak, metaan) koosnev vahevöö, mille mass ületab 90 % planeedi massist. Vesinikust ja heeliumist koosneva atmosfääri mass on suhteliselt väike. Selles seisneb põhiline erinevus jäähiidude ja gaashiidude vahel: viimased koosnevad enamasti vesinikust ja heeliumist. Neptuuni magnetväli on Uraani omast nõrgem, samas ta on Maa magnetväljast tugevam. Sarnaselt Uraani magnetväljaga, genereeritakse Neptuuni magnetväli vahevöös, seega magnetdipool on planeedi tsentrist tugevasti nihutatud. Nagu teistel hiidplaneetidelgi on Neptuunil ringide süsteem. Tema teadaolevate kaaslaste arv on 14. Neptuun „voyager 2“ pildil. NASA, 1989, https://solarsystem.nasa.gov kaudu.
annaabi.ee 
