Glükoosi täielik oksüdatsioon toimub TKT ja hingamisahela koostöös. Tsitraaditsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariide, rasvu ja valke CO2ks ja veeks. Selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast, mitmete anabolismi reaktsioonide eelduseks. 38. Pentoosfosfaaditsükkel ja selle bioloogiline tähtsus. Glükoosi aeroobse oksüdatsiooni rada, toimub tsütoplasmas · I etapp: pöördumatu, oksüdatiivne, tekib NADPH, võtmeensüümiks G6PDH · II etapp: pöörduv, tekib riboos-5-P Toodab pentoosfasfaate ja NADPH( redutseeriv metaboolne energia) NADPH on redutseeriv energia, mis kasutub paljudes sünteesides, on vajalik ensüümidele ja GSH taseme hoidmiseks (GSH kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest) Hõlmab 15-30% kogu glükoosi katabolismist (toimub aktiivselt maksas, neerupealistes,lakteerivas piimanäärmes, rasvkoes, erütrotsüütides) Toodab peaaegu poole redutseerivast energiast
· tootab riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide (NAD, NADP, FAD) ja nukleotiidide biosüntees · aitab lahustada viiesüsiniklisi monoose. Vajadusel annab ka panuse ATP biosünteesiks Biokemism: PFT-l on kaks osa: 36. oküdatsioonireaktsioonid- pöördumatud NADPH-d tootvad reaktsioonid. Glükoosi üks süsinik elimineerub ja tekib riboos-5-P. Selles osas töötab PFT põhiensüüm glükoos-6-P dehüdrogenaas (G6PDH), mille kaudu toimub PFT põhiregulatsioon (häired on mitmete haiguste tekke põhjusteks) 37. mitteoksüdatsiivsed süsinikevahlised üleminekute kulgemisintensiivsus ja suund sõltub raku vajadustest. Kui vajatakse riboos-5-P siis PFT orienteeritakse selle tootmisele ja vaheühendite teke on tühine, kuna riboos-5- P väljub tsüklist. Kui on vaja toota metaboliite lõplikuks lõhustumiseks, siis toodetakse vaheühendeid (GAP, fruktoos-6-P)