Ensümoloogia
lööb ennast segamini. Kui on 1mm jämedune toru, siis peab vool olema vähemalt 2m/s. Kui voolukiirus teada (ntx
10m/s), siis järelikult 1cm kaugusel (millisekund), lahuse koosoldud aeg on
1ms.
Pideva joa meetodi eeliseks on see, et iga dektektori punkt näeb kogu aeg ühe vanust lahust ja signaali saab küllalt
täpselt kätte. Probleemiseks on aja ülempiiri piiratus (varieerida saab ainult torupikkust ja voolukiirust).
g45us on surnud aeg ehk dead time aeg, mis kulub segamiseks ehk aeg, mil saame hakata detekteerima.
Maksimum on 1ms. Detekteerimine 1cm tagant, seal on 1035 ajapunkti. Ensüümi kulub palju.
Peatatud joa meetodil töötav masin: palju levinum. Reakt alustatakse sellega, et koos surutakse välja E ja S,
segunevad ja hakkavad koos liikma. E+S ei lasta välja tilkuda, vaid see lükkab
kolvi kuni stopini. Surnud aeg on segamisest kuni detekteerimispunktini.