Neid kutsutakse sabatähtedeks. Üheks selliseks on komeediks on ,,Halley". Kasutatud kirjandus 13 Oja, H. Põhjanael. Tln, Valgus, 1999, lk. 94-96. Pärtel, E., Lõhmus, J. Soojusõpetus Aatom ja Universum. Füüsika 9. klassile. Tln, Koolibri, 2000, lk. 128-129. Tiirmaa, R. Meteoriidid ja meteoriidikraatrid. Tln, K&O Ofset, 2002. 108 lk. Astronoomia. Kordamine, URL www.kool.ee/argo/fyys/astronoomia.doc (10.04.10). Päikesesüsteem, 2 osa. Päikesesüsteemi väikekehad, peatükk 11, URL http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html (10.04.10). Teised päikesesüsteemi taevakehad, asteroidid, URL http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_paikesesysteem.htm#Asteroidid (17.04.10). Pilt 1. Meteoriit. URL - http://www.physics.smu.edu/jcotton/ph1311/SikhoteAlinMeteorite.jpg (18.04.10). Pilt 2. Meteoriidiplahvatuse jäljed Eestis. URL
3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. 7. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. http://www.kool.ee/argo/fyys/astronoomia.doc Päikesesüsteemi olulisemad tunnused millega tuleb arvestada tema tekkehüpoteeside loomisel · Enamus planeete tiirlevad ümber päikese pea-aegu ühel tasapinnal, mis on lähedane päikese ekvaatori tasapinnaga (kõrvalekalle mõne kraadi piires, erand Pluuto 17°) - seega kogu süsteemi pöörlev liikumine toimub ümber ühise telje. · Planeedid liiguvad pea-aegu piki ringikujulisi orbiite, kusjuures suurim kõrvalekalle esineb
annaabi.ee 
