Brahms
libitum. Arvatakse, et heliloojat ajendas reekviemi kirjutama tema ema surm 1865. aastal.
Reekviemi helikeelest: Schumannite juures tutvus Brahms juba 1850. aastatel saksa barokkmuusika
käsikirjadega, sh Bachi, Händeli ja Schützi loominguga, mis avaldas hiljem mõju ka tema enda teostele, sh
reekviemile: Schützilt õppis ta helimaali tehnikat, Händelilt koorikäsitlust, Bachilt kontrapunktiõpetust ja
fuugatehnikat (reekviemi 3. osas kõlab fuuga orelipunktil d). Teose I, II ja VII osa läbib üks ja seesama
motiiv, mis on pärit luteri koraalist "Kes ainsal jumalal laseb valitseda" (II osas on meloodia rütmi muudetud
ja see kõlab ka mazoori asemel minooris).
I osa "Selig sind, die da Leid tragen" (Koor)
Mattheuse 5:4 "Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse"
II osa "Denn alles Fleisch, es ist wie Gras" (Koor)
annaabi.ee 
