20. sajandi esimese kümnendi kirjandussuunad
Need luuletused viivad terviktunde kaudu, suutmata haarata ja mõtestada elamuste-
kogemuste paljusust inimese mina lagunemiseni. Seetõttu on ekspressionistlikus
3
luules ülekaalus surma- ja enesetapumotiivid. Siiski ei kogetud mina-kaotust
ühetähenduslikult negatiivse protsessina, vaid selles nähti ka võimalust vabaneda
ratsionaalsuse ülemvõimust.
Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet, samuti nagu futurismigi,
uuenemispüüd, uue inimese ja ühiskonna paatos. Poeet on nagu prohvet, kes teab ja
mõistab olemuslikku ning väljedab seda oma loomingus. Määrav on kustniku
tegelikkuse kujutus- tegelikkusel on tähendus vaid niivõrd, kuivõrd kunstnik(poeet)
suudab oma loomingus nädata seda, mis peitub igapäevaste nähtuste taga.
Ekspressionistide võtmesõnaks on "muutumine", "uuenemine", "ühiskonna
taassünd" elu ja kunsti uue ühtsuse läbi.