Maa atmosfäär ja selle tekkest
metallide ja CH4 , NH3 ja H2S oksudeerumiseks.
Teine väga nõrk hapniku allikas
oli vee molekulide lagunemine algosadeks UV kiirguse mõjul Maa atmosfääri
ulemistes
kihtides. Enamus hapnikust tekkis CO2 sidumisel fotosunteesi
käigus.
Fotosuntees
algas juba arhaikumis, eriti tänu mere futoplankonile.
Teiste sõnadega
on hapniku teke Maal seotud elu tekkega. Teadlaste arvates biosfäär ja
orgaanilise aine mass selles kasvas pidevalt.
· Hapniku tekkimine muutis oluliselt Maa esmase atmosfääri koostist: CH4 ja NH3
oksudeerusid
CO2-ks ja N2-ks. Aga CO2 ei kogunenud atmosfääri, vaid neelati
ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3-ks.