Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist turbasamblast tekkinud nn fuskumiturvas. Turvas jagatakse maavara kahte põhirühma – vähe- ja hästilagunenud turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina, hästilagunenud turvas läheb valdavalt kütteks. Kaevandamine 19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui 300 käsitsi kaevandatud turbaauku. Need asusid põhiliselt mõisamaadel. Alates 1860. a kasutati Sindi kalevivabrikus masinatega lõigatud turvast
unep-aewa.org/birds/images/photos/cicnig2.jpg ) Joonis 10 Kalakotkas ( http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/panhals.jpg ) MURAKA SOOSTIKU TURVAS Muraka turbalasundi paksus on soostiku keskosas 5-7m ja äärealadel 1-2m, turbalasundi varu on umbes 0,86miljonit m3 (Ramst, 1992), turbalasundi pindalaks on 10700ha. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on turba koostis muutuv ja mitmekesine. Soostiku keskosa rabas valdab ülemises 2-4m paksuses kihis fuskumiturvas vaheldumisi villpea-sfagnumi turbaga. Rabaturba alumised kihid koosnevad peamiselt puu-sfagmuniturbast. Siirdesoo korral on turbalasundi alumiseks kihiks (0,5-1m) puu-pilliroo ja puu-villpea, osaliselt aga ka tarna- sfagnumiturvas. Märealadel on turbalasundi alumistes kihtides madalsoo puu-rohu ja osaliselt puuturvas. Rabalasund (2784ha) hõlmab soostiku kesksemad alad. [], [] Soostiku kitsas põhjaosas levib peamiselt madalsoo tarnaturvas. Ülemises 1-2m paksuses