16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30
Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA –TE -TE JA –I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30
ILUS 2. Sisekohakäänded on: ILLATIIV, INESSIIV, ELATIIV 3. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on: AINSUS 4. Liidepartikkel on: KLIITIK, -KI/-GI 5. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: AGLUTINEERIV 15
kiskjate, kiskjale, kiskjatesse 15. Vaegmuutelise paradigma sõnadel on mõned vormid puudu 16. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järele nii, et morfide piirid jäävad struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse Aglutiantsiooniks 17. Seotud morfeem esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, liitub sõnatüvele 18. Sisekohakäänded on illatiiv, inessiiv, elatiiv 19. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? jalgu, kanu 20. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on ainsus 21. Millise järgmistest on ortograafilised liitsõnad? sõnaraamatusõna, sõnaraamat, valge-toonekurg 22. Sünteesiindeks näitab morfeemide hulka sõnas 23. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ilus 24. Radikaalid on katkestatud morfid 25. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on isoleeriv 26. Morfeemide põhiomadus on see, et nad kannavad tähendust 27
16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30
OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 15. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on AGLUTINEERIV 16. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? JALGU KANU 17. Väliskohakäänded on ADESSIIV ABLATIIV ALLATIIV 18. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 19. Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 20. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 21. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järele nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse
Väike 4 anisometroopia ei vaja prillide määramisel erimeetmete kasutuselevõttu. Kui silmade vahel on erinevus ligikaudu kaks dioptrit peab uurija arvestama, et võrkkestakujutised võivad olla erinevate suurustega e tegemist võib olla aniseikooniaga. Liiga suur võrkkestakujutiste erinevus tekitab aju nägemiskeskuses raskusi parema ja vasaku silma piltide ühildamisega e fusiooniga. Inimene ei näe kahe silmaga ühte kujutist e silmade binokulariteet on häritud. Kaebusteks võivad olla topelt pilt või ühe silma kujutise kadumine e supressioon. Kui võrkkesta kujutiste erinevus on ligikaudu 2% või suurem, võib see tekitada fusiooni e binokulariteedi probleeme. Ühe dioptri suurune erinevus kahe silma vahel annab umb 1% suuruse erinevuse. Erinevates uurimustes on saadud viiteid, et aksiaalne ametroopia ei põhjusta nii suurt aniseikooniat, kui refraktiivneametroopia
annaabi.ee 
