Morfoloogia
variatsioone järelikult ei ole. Sõna morfotaktilises struktuuris võib olla mitmeid
positsiooniklasse. Grammatilistele tähendustele vastab võrdlemisi ühtlaselt sama morfeem,
teiste sõnadega: samale tähendusele (funktsioonile) vastab süstemaatiliselt samakujuline
tunnus/lõpp. Prototüübiks türgi keel. Ka eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede
mitmesugused morfofonoloogilised variatsioonid (käsi käe kätt jne) ei esinda siiski puhast
aglutinatiivsust.
Fusiivsetes (flekteerivates) keeltes on rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid
häälikuvariatsioone, nt germaani keelte tugevate verbide preteeritumis. Morfide segmentimine
on sel juhul raske või isegi võimatu termin fusioon seda tähendabki. Samal grammatilisel
tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme
Sellesse kolmikjaotusse on Põhja-Ameerika indiaani keelte uurijad hiljem lisanud veel