Lavateril paljastada ühe magistraadining kelle kuulus perekond soovis talle kättemaksta. Kõigepealt reisis ta Saksamaaleja sealt edasi inglismaale kus ta elatas end mõnda aega kirjutamisega.Lõppuks tuttvus ta sir. Joshua Reynoldsiga kellele ta näitas oma joonistusi, maale. Johua soovituste kohaselt pühendas ta end täielikult kunstile.Aastal 1770 läks ta kunsti-palverännakule Itaaliassekuhu ta jäi kuni 1778. aastani.Ta muutis ka nime Johann Heinrich Füssilist Henry Fuseliks. 1779 naasis ta Inglismaale minnes läbi Zürichi. Ta leidis teda ootava raehärra Boydell komissioni, Boydell kes oli tollajal ka kuulsa Shakespeare galerii omanik.Füssli maalis talle mõned tööd ja avaldas inglise versiooni lavateri tööst psüholoogiia alal. Ta aitas ka oma väärtusliku abiga teha William Cowperil teha homeri tolhe ette valmistusi. 1788 aastal abiellus Füssli Sophia rawlinsiga (kes oli üks tema modellidest)peagi pärast seda sai ta seotud ka royal academyga
lõi stiili, mis aimas ette juugendit: kurviliste vormide dekoratiivne korraldus, lineaarsed rütmid, asümmeetria, sagely leegikujuline joon. Figuurid muutusid ebamateriaalseteks ja hõljusid.Blake nägi ette juuged-kunstnike talenti ja püüdis anendada oma kunsti töötades eri kunstiliikides korraga. Ta oli väga oluline prerafaeliitide mõjustaja. Johann Füssli (1741-1825), kes hiljem muutis oma nime Fuseliks, oli Blake'i sõber. Ta kuulus romantikute hulka, kuid tema tööd olid rohkem sümbolistliku ja psühholoogilise sisuga. Töödes on unenäolised figuurid. Caspar David Friedrich (1774-1840) naalid on ilusad ja melanhoolsed ja müstilised. Kujutas lõpmatust ja igavikku. Jean-Auguste-Dominique Ingres (1780-1867) tähelepanu oli detalidel ja värvide täiuslikkusel ja see avaldas ka suurt mõju prerafaeliitidele. Blake polnud ainus, kes püüdles prerafaeliididele sarvase esteetika poole
annaabi.ee 
