Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Võib aja jooksul areneda tavaliseks vokaaliks:
*põtr >> põder, *atr >> ader, pihl > pihel, *ansambl > ansambel
Siirdekonsonant
nummer : numri > numbri
rootsi minnre > mindre
34. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)?
35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Amplituud tugev, väike
tugev, nõrk. Lihtvõnkumine kõne seisukohast hüpotees.
36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Furiet analüüs.
Põhisagedus, sagedus, ülemtoonid täisarvkordsed.
37. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja
kaudu (spektrogramm ja spekter)?
38. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele
vokaalide akustilistest omadustest?
39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid,
frikatiivid)
annaabi.ee 
