Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga
sündmuste mõju on vaid põgus. Veel enam, kuna subjektiivne heaolu on midagi iseloomuomaduse
sarnast, siis on tegelikult üsna keeruline kindlaks teha, kui palju tegelikult erinevad elusündmused seda
mõjutavad.
Eudaimonstlik seisukoht on, et oluline pole emotsioonide seisukohast mitte nende tundmine
positiivsena (Parrott 1993), vaid nende ulatus, milles inimene on täielikult funktsioneeriv (Rogers
1963). Kuigi, teatud oludes (nt lähedase inimese surm) peetakse inimest täiesti funtsioneerivaks ning
veel enam, omavat suuremat heaolu, kui tema kogem oma emotsioone st kurbust selle asemel, et seda
maha suruda. Eudaimonistliku seisukoha kohaselt on sellised küsimused nagu repressioon, surutus,
ülekontroll vastandina emotsioonide alakontrollile on vähem lähedal sellele mida peetakse heaoluks.
Seega emotsionaalset avatust võib pidada üheks emotsionaalse heaolu aluseks (Butzel & Ryan 1997).