Psühholoogia, realism, ritoorika
Paljudes
kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks vaimulikku kirjandust, eriti
pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud
väärtustatama ilukirjandust.
Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete
käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema
funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm.
Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja
draamakirjanduseks.
Funktsionnalseid liike: esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus,
ajakirjandus, õigusalane kirjandus.
Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused,
draamad...)
Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega
(autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka
dokumentaarteater).
Mõned kirjanduse tunnused:
_ Kunstipärane keelekasutus
_ Fiktsionaalsus
_ Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut)
annaabi.ee 
