Sisukord KURSUSETÖÖ ÜLESANNE..............................................................................................3 KURSUSETÖÖ ANDMED................................................................................................. 4 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 6 2. SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSKEEMI JA STRUKTUURSKEEMI KOOSTAMINE .............................................................................................................................................. 8 2.1 SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSKEEM...................................................................8 2.2 SÜSTEEMI STRUKTUURISKEEM.........................................................................9 2.2.1. STRUKTUURSKEEMI OSADE TÜÜPLÜLID............................................... 9 2.2.2
Sageduse valik toimub kas klaviatuurilt või häälestusnupult, mille häälestussujuvus on muudetav (100; 10; 1 Hz). Täiuslikumatel VV-tel on võimalik kasutada mikroprotsessor-juhtimist, mis asub VV-s või kasutada arvutijuhtimist, mis toimub eemalt arvutiga. Sellise laiaribalise eelselektori rakendamisel on vajalik saavutada nõutud selektiivsus peegelkanali suhtes; selleks tuleb valida vahesagedus tunduvalt kõrgem vv.-tava sagedusala kõrgeimast sagedusest, mille näide on esitatud VV funktsionaalskeemi juures. Toodud funktsionaalskeemi ja arvulisest näitest on näha, et peegelsagedus 50,15…62 Mhz on vv.-tavast kõrgemast sagedusest tunduvalt erinev ja seetõttu on MPF või RFüsna lihtsalt tõkestatavad. Veelgi kõrgematele sagedustele satuvad kombinatsioonsagedused, mis tekivad osc-i sageduste harmooniliste toimel. Selle omaduse tõttu saab kasutada osc-i signaalina ristkülikukujulisi impulsse. See võimaldab kasutada sagedussüntesaatorit ja digihäälestust.
55 põhilised plokid, määratakse nende otstarve ning funktsioonid. Süsteemse projekteerimise tulemuseks peab olema automaadi struktuuriskeem ning üksikute plokkide algoritmid. Seega minnakse abstraktselt automaadilt üle struktuursele automaadile. Järgmisel, loogilise projekteerimise etapil toimub automaadi loogiline süntees, tema sisemiste olekute minimeerimine ning automaadi ja selle plokkide funktsionaalskeemi koostamine. Üld- algoritmi järgi valitakse iga ploki ehitusviis ning loogikaelementide baas. Loogilisel projekteerimisel määratakse ka riist- ja tarkvara vahekord juhtseadmes. Loogiline projekteerimine peab andma automaadi kõikide plokkide funktsionaalskeemid ning nende struktuuri kirjeldused. Selleks kasutatakse automaatide loogiliseks sünteesiks ettenähtud erikeeli. Kolmandaks etapiks on automaadi tehniline projekteerimine, mille käigus
annaabi.ee 
