mingisugustel eesmärkidel kasutamine ja see on tema olemuses tähtsaim. Paljude juriidiliste isikute puhul see ongi nii (nt. sihtasutused), samas pole see teooria kasutatav nt. MTÜde puhul, kus pole sihiks varaliste eesmärkide saavutamine. 3) Orgaaniline teooria kirjeldatakse juriidilise isiku olemust inimese olemuse kaudu; tema organism on põhimõtteliselt sama, mis inimese puhul, kuid siin inimesed ise funktioneerivad organitena (juhatus). Samas aga - inimene on ju bioloogiline olend ja juriidiline isik õiguslik nähtus. 4) Õigustehniline mõiste juriidiline isik ongi see, mida seadusandja peab juriidiliseks isikuks; iseenesest on ju õige ja pragmaatiliselt nii ongi. Tuleb kontrollida, kas on õiguslik alus väita, et tegu on juriidilise isikuga kas üks või teine seltskond
mingisugustel eesmärkidel kasutamine ja see on tema olemuses tähtsaim. Paljude juriidiliste isikute puhul see ongi nii (nt. sihtasutused), samas pole see teooria kasutatav nt. MTÜde puhul, kus pole sihiks varaliste eesmärkide saavutamine. 3) Orgaaniline teooria – kirjeldatakse juriidilise isiku olemust inimese olemuse kaudu; tema organism on põhimõtteliselt sama, mis inimese puhul, kuid siin inimesed ise funktioneerivad organitena (juhatus). Samas aga - inimene on ju bioloogiline olend ja juriidiline isik õiguslik nähtus. 4) Õigustehniline mõiste – juriidiline isik ongi see, mida seadusandja peab juriidiliseks isikuks; iseenesest on ju õige ja pragmaatiliselt nii ongi. Tuleb kontrollida, kas on õiguslik alus väita, et tegu on juriidilise isikuga – kas üks või teine seltskond või mingi
annaabi.ee 
