Leht, vili, õis ja seeme
Seemnealgmetesse suunduvad juhtkimbud algavad harilikult külgroodudest.
Tsentraalse platsentatsiooni puhul paiknevad külgmised juhtkimbud sigimiku keskel, floeem seespool ja ksüleem
väljaspool.
Seemnealgmeid on igas seemnepesas kas
üks, näiteks kirburohul (Polygonum sp.);
kaks, näiteks madaral (Galium sp.);
kolm, näiteks piimalillel (Euphorbia sp.) või
mitu, näiteks magunal (Papaver sp.).
Seemnealgmed kinnituvad platsentale ning saavad toitained seemnealgme jala ehk funiikuluse (funiculus) kaudu
(joonis). Kohta, kus lõpeb seemnealgme jalg ja selle juhtkimp ning algab seemnealge, nimetatakse kalatsaks.
Seemnealget katab üks või kaks integumenti ehk katet (välimine ja sisemine). Integumendid on epidermaalset päritolu,
seetõttu võib neis eristada kolme kutiikula kihti -- välimine katab välimist integumenti, keskmine on integumentide vahel
ning sisemine paikneb nutselli ja sisemise integumendi vahel. Seemnealgme tipul on integumentide vahel ava --
annaabi.ee 
