väidetavalt eemaldunud või kõrvale kaldunud. · Erinevate usundite fundamentaliste ühendab rahulolematus ühiskonna sekulariseerumisega, tihti on nad aktiivsed osalised poliitikas. Ameerika Ühendriikides on kristlikud fundamentalistid püüdnud avaldada mõju kooliprogrammide sisule, eriti seoses evolutsiooniteooria ja seksuaalküsimuste käsitlemisega. · Mitmed religioossed grupid, keda nimetatakse fundamentalistlikuks, vastustavad seda erinevatel põhjustel. Leitakse, et mõistele on kujunenud teatav negatiivne varjund. Mõned grupid võivad olla arvamusel, et eristavat terminit ei tule kasutada mitte nende kui algse õpetuse järgijate, vaid sellest kõrvale kalduva nn peavoolu kohta. KRISTLIK FUNDAMENTALISM · Evangelistid (Suurim kogukond paikneb Ameerikas) · Ameerikas umbes 80 miljonit · NÄITEKS!!! George W
Piibel-sõnast byblos=papüürus, ka raamat. Kristl usuvad, et piiblis kirja pandu on Jum poolt ilmutataud Jum sõna, mis on in poolt kirja pandud. Usu teadlaste seisukoht:piiblis kajastab suures osas tema kirjutajate arusaam maailmast.Ei nõustu sellega paljud tavausklikud, kelle arust on iga piiblisõna Jum poolt ilmutataud. Sellist piibli kasutamist nim fundamentalistlikuks piiblikäsituseks. Tänapäevane teaduslik piibli käsitlus on piiblikriitiline, mille kohaselt püütakse piibli teksti vaadelda rahus isiklikust usust. Piibel 2st osast:VT ja UT. VT-s 39 raamatut(väikest), UT-s 27. VT kirj vana heebrea keeles, UmidT antiikkreeka. Vanimad piiblitekstid pärit u1200eKr, hilisemad u2saj pKr.Kaanon lepiti kokku 2.saj.pKr, peale seda pole P muutund.P on maailma enim tõlgitud+müüdud raamat;P anti 1x välja 1739, anti 6600 exemplari
või kosmose olemisele. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Heideggeri eesmärgiks on jõuda aluste aluseni. Tema põhihoiakut võib nimetada fundamentalistlikuks. Kõige algupärasem on tema jaoks olemise küsimus, sest see hüpatab kogu ehtsale küsimisele esile põhja. Olev kohtab meid igal pool, ümbritseb, kannab ja sunnib, lummab ja täidab, ülendab meid ja valmistab pettumust... Olemine, mis on omane igale suvalisele olevale ning nõnda tuttavaimasse hajub, on see ainulaadseim, mis ülepea olemas on. Kuna tõde on oleva ilmsus ja teadmine suutlikkus selles ilmsuses seista, siis on metafüüsiline põhiküsimus ühtlasi kõigi
Siin tekib nüüd lahkheli, kas erilisus on arenenud mõistus ehk siis inimene või piisab ainult elus olemisest. Heideggeri põhjendus, miks just inimesed, need olevused, kes teavad, et nad on olemas, kuuluvad mõiste alla nagu ,,eksisteerima", on väga hästi põhjendatud. Tema tõlgendus sellel teemal on nii tõetruu, et ise võib-olla ei tulekski taolise lahenduse peale. 3. OLEMISE FUNDAMENDID Heideggeri eesmärgiks on jõuda aluste aluseni. Tema põhihoiakut võib nimetada fundamentalistlikuks. Kõige algupärasem on tema jaoks olemise küsimus, sest see hüpatab kogu ehtsale küsimisele esile põhja.9 Olev kohtab meid igal pool, ümbritseb, kannab ja 7 http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tammo%20-%20Martin%20Heidegger.pdf, 10.05.2010. 8 Ree, J. Heidegger. London: Phoenix, 1998, lk 25. 9 Heidegger, M. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 22.
annaabi.ee 
