Meditsiiniajaloo konspekt
Kõnesoleva protsessi teine külg oli arstkonna suurem seondumine riigiga arst polnud enam
mitte ravija, so tagajärgedega tegeleja, vaid soovitavalt pigem ennetaja, nt rahvatervishoiu
alal. Selline protsess tekitas arstkonna ja võimu vastastikuse huvitatuse ja seose, mis kujunes
välja Pätsi reziimi aastail.
Riiklik isesisvus tähendas Eesti teadusasutustele seda, et nende tegevuse suunitlus sageli
muutus tähelepanu pöörati enam kodumaistele probleemidele, fundamentaalteadustelt liiguti
nö "rahvusteaduste" arendamisele. Rahvusliku teaduse ja kaadri kujundamine oli eesmärk ka
arstiteaduskonnale. Ettevõtmine oli paraku rajatud õhukesele kultuurikihile ning rangelt
teaduse vaatevinklist vaadates tõid vastaval suunal ette võetud sammud aegajalt pigem kahju
nt mõne silmapaistva mitte-eestlastest õppejõu (G. Barkan) sunnitud emigreerumise näol.
Rahvuslikule arstiteadusele oli vundamenti hakatud rajama juba iseseisvuse eel, nii seltside
annaabi.ee 
