Füüsika ajalugu mäletab, et nii mõnigi kord on lõpliku teooria suhtes üsna optimistlikud oldud. Füüsikute suust on kõlanud hüüded: "Varsti on ta meil käes..." või "Veel aasta ja kogu füüsika, nagu me teda tunneme, on lõpuni jõudnud!". Paraku on selline rõõm alati olnud enneaegne. Stringiteooriad 3 Nende teooriate valguses pole mateeria fundamentaalstruktuuri aluseks mitte osakesed, mis hõivavad ruumis ühe punkti, vaid asjad, mille ainsaks dimensiooniks on pikkus, nagu näiteks lõpmata õhukesel niidijupil. [String inglise keelest tõlgituna tähendaks nri, paela, (pilli-)keelt, kõõlust, kuid füüsika terminina jäetakse see tõlkimata.] Stringil võivad olla otsad lahti (nn avatud string) või omavahel ühendatud (nn kinnine string) näiteks lõik - avatud string või ringjoon - suletud string. Osake hõivab igal hetkel ühe ruumipunkti
Kolmandaks tüübiks on braani multiversum. Selle kohaselt on iga universum kolmedimensiooniline braan, mis eksisteerib koos paljude teistega. Braan tuleb sõnast ,,membraan" ja tähendab sarnastelt algsele sõnale teatud ümbrist, mis eraldi 18 olevad osad üheks kokku liidab. See toetub M-teooriale, mis on stringi teooria üks osa (Greene, 2011). Erinevalt paljudest teistest teooriatest, ei vaatle stringiteooria osakesi kui fundamentaalstruktuuri aluseid, vaid käsitleb asju, mille ainsaks dimensiooniks on pikkus. Teooria järgi hõivab osake igal hetkel ruumis ühe ruumipunkti, mille tõttu on tema teekond aegruumis esitatav joonena ehk maailmajoonena. String hõivab igal ajahetkel ruumis ühe joone, mille teekonda aegruumis esitatakse pinnana ehk maailmalehena. Igat punkti sellisel maailmalehel iseloomustatakse vaid kahe suurusega: aeg ja asukoht stringil. Piltliku näitena võib tuua Päikse gravitatsioonilise mõju Maale
annaabi.ee 
