arendas tema printsiipe edasi leedu uurija Ausra Augustinaviciute, pannes aluse sotsioonikale. Sotsioonikat kasutatakse põhiliselt pedagoogikas (õpetaja ning õpilase vastastikutoime uurimine, õppematerjali omandamise probleemid), perenõustamises (abielu ning lahutus, vanuselised probleemid), kaadrinõustamises (kutseorientatsioon, kokkusobivus töökollektiivis, firma strateegia personali koosseisust lähtudes) ja fundamentaalsetes teaduslikes uuringutes (matemaatiline modelleerimine, geneetika, psühhofüsioloogia, morfoloogia sotsiotüüpide välised parameetrid). Veel hiljuti tundus, et suhted inimeste vahel kujunevad stiihiliselt, et selle taga pole mingeid seaduspärasusi. Sotsioonikas arvatakse et inimvahelised suhted pigem sõltuvad isiksusetüübist kui kasvatusest. Sotsioonika eristab tüüpidevahelisi suhteid komfortsuse astme järgi. Näiteks, kahe
seotud. Psühholoogia on andnud oma panuse käitumise uurimisega, sotsioloogid on palju uurinud organisatsiooni struktuuri ja organisatsioonisisest koordineerimist, majanduslik analüüs on seotud mitmete otsustamisteooriatega. Erinevad teooriad uurivad organisatsioonide ja keskkonna vahelisi suhteid, mis aitab kaasa nii teooriate paljususele ja komplekssusele kui ka kontseptuaalse ühtsuse puudumisele selle fundamentaalsetes alustes. Organisatsiooniteooria paremaks mõistmiseks jagavad juhtimisteadlased selle kolmeks osaks: teooriad oma · suunitluselt, · seletusvormilt ehk tüübilt ja · otstarbelt.99 97Valk, A. Organisatsioon ja juhtimine avalikus sektoris. Tallinn: Siseakadeemia Kirjastus, 2003, lk. 12 98 Shafritz, M. Jay, J. Rusell, E.W. 1996. Introducing Public Administration. Logman, Inc., lk. 201 99 Gortner, F. Harold & Mahler, Julianne & Nicholson, Bell Jeanne. 1997
annaabi.ee 
