"Kus lõpeb Euroopa"
Meie arusaam euroopalikkusest pärineb mitmest traditsioonist, mille
tegelikeks osalisteks me kas oleme või ei ole, aga mille peame omaks võtma, kui tahame
end eurooplaseks pidada. Need on, meeldigu see meile või mitte, klassikalise kreeka ja
rooma kultuuri taasavastamine, renesanss, reformatsioon( ka vastureformatsioonist
tulenevad reformid läänekristluses), ent kõige tähtsamalt valgustusajastu, mis lõi aluse
kõgile nendele fundamentaalseile põhimõtetele, mida peame läänelikeks: demokraatia,
sõnavabadus, õigusriik, võimude lahusus, inimõigused, inimeste võrdsus, sotsiaalne
õiglus, aga ka liberaalne majandus. Vaid nende väärtuste puhul loeb ,,Euroopa" ka
geograafilises mõttes, sest ka Jaapan, Uus- Meremaa ja USA on neid põhimõtteid üle
võtnud. Aga nad ei asu Euroopa maailmajoas ja seega saame nad hõlpsasti välistada.
Meie asi on usk realiseeride, Mitte kellegi vastu peale meie endi. Olla eurooplane