"fundamentaalaladest" - 1 õppematerjal

Modernsed kompositsiooni tehnikad läbi Béla Bartoki rahvamuusika taotluste

ksülofoni kõvaduses. Ta jätkas oma otsingut uute sonaatide ja juht rütmile järgmise kahe aasta jooksul (1927-8). Sarnased ametlikud skeemid, koos intensiivselt töötanud Kontrapunktiga , kasutas ta Klaveri kontsert Nr.2 (1931) ja Keelpilli kvarteti Nr.5-s (1934), kuigi Bartóki harmoonia oli muutumas diatoonsemaks. Muusika süvenedes kromantismi, hakkas ta kirjutama suuremalt jaolt tonaalset muusikat, mis on fundamentaalaladest mõeldud keelpillidele, löökriistadele, Celestale (1936) ja Sonaat Kahele Klaverile ja löökpillile (1937), mõlemad kirjutati esitamiseks Sveitsis, ajal kui poliitiline olukord Ungaris kasvas ebasümpaatseks. Sajandi algupoole esteetikas olid küllalt olulisel kohal Béla Bartóki vaated muusika rahvuslikkusele. Tänu soome-ugri hõimuliikumisele olid tollases Eestis kultuurikontaktid Ungariga tugevamad kui teiste Kesk-Euroopa maadega ning Bartóki 50. juubeli puhul 1931