Eesti kõrgusvõrk
Rannikualadele
rajatud käigud on eelkõige vajalikud uurimaks maapinna tõusu.
3. Millest lähtuti nivelleerimiskäikude ja reeperite asukohtade projekteerimisel?
Fundamentaal- ja pinnasereeperite asukoha valikul lähtuti reeperite pikaajalise säilimise
vajadusest. Arvestati asukoha geoloogilist struktuuri ning pinnase omadusi.
Nivelleerimispolügoonide algus-, sõlm-, ja lõpppunktid kindlustati
fundamenaalreeperitega. Seinareeperite asukohad valiti kindla konstruktsiooniga
ehitistesse või suurtesse rändrahnudesse. Käikude planeerimise puhul lähtuti põhiliselt
1933-1943 rajatud üle-eestilistest kõrgtäpsetest ja täpsetest nivelleerimiskäikudest.
Samuti võeti arvesse veemõõdujaamade nivelleerimiskäikudesse lülitamise võimalust.
4. Milline on mõõtevahendite komplekt kõrgtäpsel nivelleerimisel?