Erinevalt aeroobsest metabolismist on anaeroobse metabolismi puhul elektroni akseptoriks anorgaaniline molekul (v.a. hapnik) või orgaaniline molekul. Anaeroobne metabolism, mis kasutab anorgaanilisi molekule näiteks nitraati, sulfaati ja karbonaati terminaalsete elektroni akseptoritena, ei ole täielik ning toodab vähem ATP molekule kui aeroobne metabolism. Anaeroobne metabolism, mis kasutab orgaanilisi molekule (näiteks fumaraati) akseptoritena on veel vähem tõhus ja toodab ainult kaks ATP molekuli. Esineb transkriptsiooniline kontrolli hierarhia vastavuses potentsiaalsele energiale, mida on võimalik toota ja elektriline potentsiaal igale akseptorile.1 Süsivesikute metabolismi puhul kantakse vesinik üle vaheühenditelt metaboolses rajas vesiniku akseptor (vastuvõtvatele) molekulidele näiteks nikotiinamiid adeniindinukleotiid (NAD). NAD on redutseeritud NADH, mis annab prootoni ja elektroni tsütokroomi süsteemi
*Veillonella. Siia kuuluvad väikesed (0.3-0.5 m) graamnegatiivselt värvuvad kokid. Vanas Bergey kästraamatud grupeeriti nad kokku anaeroobsete g(-) kokkidega. Rakukesta ehitustüüp ikkagi g(+). Rakud on tavaliselt paarides, liikumatud ja asporogeensed. Nad ei 13 käärita suhkruid, sest neil puudub heksokinaas, küll aga kääritavad nad laktaati, püruvaati, malaati ja fumaraati. Põhiline käärimisprodukt on propionaat ja atsetaat. Kus leidub? Loomade ja inimese seedetraktis, suuõõnes, keelel, hambakatus, tupes. Kääritavad piimhapet, mida piimhapebakterid toodavad. Seetõttu on neid just seal, kus piimhapebaktereidki, näiteks suuõõnes. Koloniseerimine. Veillonella ise epiteelile ei kinnitu, kuid suudavad kinnituda teistele kinnitumisvõimelistele bakteritele, nagu Streptococcus, Fusobacterium, Actinomyces, Propionibacterium
annaabi.ee 
