toorpiiritusest. Tahmast valmistatakse trükivärve ja tinti. Tahma lisamisel kummile suureneb ka elastsus ja kulumiskindlus. Tahma kasutatakse veel kosmeetikavahendite, kopeerpaberi, vooluallikate, lõhkeainete ja muu valmistamisel. Fullereenid Nende struktuuri võib võrrelda lappidest kokkuõmmeldud jalgpalliga, kui lappideks oleksid viis- või kuusnurksed tükid ja nende tippudes asuksid süsiniku aatomid. Fullereenide nimetus anti arhitekt R. B. Fulleri järgi, kes koostas analoogilise konstruktsiooniga kandekoorikud. Senini tuvastatud kõige lihtsamas fullereenis C20 on 20 süsiniku aatomit, kõige enam on uuritud fullereeni C60. Neid saadakse grafiidi aurustamisel või kiiritamisel laseriga. Fullereene esineb ka tahma koostises, mis tekib benseeni põlemisel. Fullereenid läbivad kergesti rakumembraane ja võivad tungida elusorganismidesse. Fullereenide struktuuri võivad olla
poolestusaeg 5700 aastat. Süsinik-14 tekib kosmilise kiirguse toimel. Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO). Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal orgaanilises keemias. Seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka süsinikukeemiaks. teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal.
alles 13. kohal levikult. Süsinik avastati juba muinasajal. Süsinik on mittemetall. Ta asub elementide perioodilisuse tabeli teises perioodis ja IVA rühmas. Süsiniku aatominumber on 6 ning ümmardatud suhteline aatomimass 12. Süsinikul on prootoneid, elektrone ja neutroneid kõiki 6. Süsinikul on palju erinevaid allotroopseid vorme. Neist stabiilsemad on teemant ja grafiit, aga ta moodustab ka mitmesuguseid karbüünide ja fullereenide vorme. Ta ei moodusta ei positiivse ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid, sest ta võib kas loovutada neli elektroni või võtta juurde neli elektroni. Iga side on moodustatud elektronipaari poolt, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt. Kuna süsiniku aatomil on välisel elektronkihil neli elektroni, siis moodustab ta peaaegu alati neli kovalentset sidet.
Süsiniku allotroopsed teisendid on teemant, grafiit, karbüün ja fullereenid. Allotroopiat esilekutsuvaks põhjuseks on antud juhul kristallstruktuuride erinevus. Teemanti kristallvõres on süsiniku aatomid paigutatud tetraeedriliselt üksteisest võrdsetel kaugustel (joonis 2.37a). Grafiidis ((joonis 2.37b) on süsiniku aatomid seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk. Karbüünis (joonis 2.37) on süsiniku aatomid seotud lineaarselt ahelasse: ... - CC - CC .... Fullereenide struktuuris asuvad süsiniku aatomid kera pinnal. Joonisel 2.36d on toodud fullereeni C 60 ehitus. Seda võib võrrelda jalgpalliga, mille lappideks 20 kuusnurkset ja 12 viisnurkset kujundit ja mille tippudes on kokku 60 süsiniku aatomit. Lisaks fullereenile C 60 tuntakse veel fullereene C 70 , C 83 , C 90 , C 94 ....C 96 jt. Fullereenide täiuslik sümmeetria vastab Euleri seadusele - kõikides fullereenides on 12 viisnurkset kujundit ja paarisarvuline arv kuus- nurkseid kujundeid.
annaabi.ee 
