Elektrooniline muusika
1919-1920 konstrueeris Leon Theremin, kes töötas 1920-1928 Leningradi riikliku füüsikalis-
tehnilise instituudi elektrivõnkumiste labori juhina sensatsioonilise instrumendi eterofoni, mis
hiljem sai nimeks teremin. Tehniliselt on tegu võnkumisi summeeriva konstruktsiooniga,
milles kuuldav heli tekib kahe kõrgsagedusliku mittekuuldava heli liitumisel. Selline omadus
inspireeris heliloojaid kirjutama muusikat spetsiaalselt tereminile. Näiteks Anis Fuleihan
kirjutas tereminikontserdi, mille esiettekanne toimus 1945. aastal New Yorgi
Sümfooniaorkestri, solist Clara Rockmore’i ja dirigent Leopold Stokowski esituses.
Umbes samal ajal tegeles saksa rahvakooliõpetaja ja organist Jörg Mager mikrointervallide
täpse tekitamisega ja konstrueeris instrumendid nimega elektrofon ja sfäärofon. Mager oli
tšehhi helilooja Alois Hába poolehoidja. Hába tegeles Ferruccio Busoni innustusel praktiliselt