Karl V
Karli vaimuhaige ema Juana on võimeline valitsema. Neile oli vastumeelt ka Karli
välismaine päritolu. Pärast mõneaastast käärimist puhkes 1520. aastalComuneroste
ülestõus, mis järgmiseks aastaks siiski maha suruti.
Aastal 1519 suri Karli teine vanaisa, keiser Maximilian I. Karl päris temalt küll
probleemideta Habsburgide Austria-valdused, kuid keisritroonile tekkis mitu pretendenti.
Põhikonkurentideks osutusid Karl ja François I. Tänu Hispaaniast,
Madalmaade pankuritelt Fuggeritelt ja Saksa pankuritelt saadud rahale ning
autoriteetse Saksi kuurvürsti Friedrich Targa toetusele õnnestus Karlil valimised võita
ning temast sai keiser Karl V, François'st aga tema eluaegne vihavaenlane. 23.
oktoobril 1520 krooniti ta Aachenis ametlikult Saksa kuningaks. Kolm päeva hiljem
andis Saksamaa priimas (kirikupea), Mainzi kuurvürst Albrecht teada, et paavst on Karli
nimetanud ka valitud keisriks. Kuni ametliku paavstipoolse keisriks kroonimiseni 1530.