minutit ja siis, markeerivate ,,Jõulupuude" valgusel, tabas linna tõeline pommirahe. suurte fugasspommide plahvatused rebisid katuseid käsitööliste majadelt, millest nii mõnigi oli ligi tuhat aastat vana. Süütepommid süütasid puumajad, mis põlesid nagu tõrvikud. Varsti olid leekides terved tänavad ja linnaosad. Poolteist tundi pärast esimest rünnakut saabusid 529 Lancasteri, et viia hävitus töö lõpule. Mõlema õhurünnaku ajal heideti linnale 650 000 süütepommi, koos fugasspommidega ühtekokku 2659 tonni. Pärast esimest rünnakut möllas linna keskosas tuletorm, mida teise laine piloodid märkasid juba 300 kilomeetri kauguselt. Ühe linna kohale jõudnud pommitaja piloot tundis palavust isegi kokpitis. Sellal kui teise laine pommitajad asusid tagasiteele Inglismaale, valmistusid 311 Ameerika B-17 tüüpi pommitajat, mida kutsuti lendavaks kindluseks, kolmandaks rünnakuks. Umbes 14 tundi pärast inglaste esimest rünnakut heitsid lendavad kindlused Dresdenile
Septembris visati Darmstadile 250 000 süütepommi – 12 000 hukkunut. Oktoobris hukkus Kasselis 8000 inimest. Rünnati Bremerhavenit, Braunschweigi ja Heilbronni. 14. veebruaril 1945 muudeti Dresden tohutuks krematooriumiks. Linna kutsuti Elbe-äärseks Firenzeks, see oli üks Saksamaa kaunemaid linnu. 13. veebruaril 1945 elas Dresdenis väidetavalt 950 000 inimest, neist 250 000 sõjapõgenikku (naised ja lapsed). Inglased sooritasid kaks rünnakulainet – kokku 650 000 süütepommi, koos fugasspommidega 2659 tonni. Kolmandas rünnakulaines olid USA B-17 lennukid – 771 tonni pomme. Teine ja kolmas laine oli planeeritud nii, et pommid tabaksid majade vahel töötavaid päästjaid. Hävitajad niitsid madallennul kuulipildujatulega hullunud inimesi. Dresden põles 7 päeva. 90 000 maja hävis. Väikseim arvatav hukkunute arv oli 35 000, suurim üle 100 000 inimese. Stateegilises ja sõjalises mõttes polnud Drezdenil mingit tähtsust!!! 31. mail 1942 ründas Kölni 1046 Inglise pommitajat
annaabi.ee 
