Sõjasuvi Ruhnul
''
Jegorõtšev käskis sapööridel kaevikud sügavamaks teha ja palkidega toestada ning hakata ühenduskraame ja
muldonne ehitama. Võib-olla tuleb neil veel kaua Ruhnut kaitsta, siis aga läheb seda kõike vaja!
Ootamatult lähenesid nende kaitselõiku kolm Saksa torpeedokaatrit.
,,Hakkab peale,'' osutas Jegorõtšev pealiigutusega arglikult kaldale lähenevate kaatritele.
,,Laske käia, tuvikesed, laske käia...rutem...'' meelitas neid Hodak.
,,Veel lähemale....Nii. Natuke veel. Meie fugassike ei jõua teid ära oodata...''
Kaartid avasid äkki tule oma automaatkahuritest ja suurekaliibrilistest kuulipildujatest. Mürsud tungisid kaevikute
rinnatisse ja loopisid kildudega segatud mulda mürinal laiali. Pea kohal vihisevad kuulid puurisid end puutüvedesse.
,,Noh, tulge kuradivaimud, veel lähemale!'' karjus hoogu sattunud Hodak.
,,Ärge siis kartke. Me ei ava veel tuld!...'' meelitas ta ja sättis õlga mugavamalt kergekuulipilduja vastu.