Varakristlus
Motett tekkis
kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad ja
kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid. 13. sajandi teisel poolel
hakati aga ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset, enamasti ilmalikku luulet. Kõige
tüüpilisemas gooti motetis on kolm häält. Alumises, tenoris, on teksti väga vähe ja
seda häält võidi mängida ka pillil. Teises hääles (Id k dupluin - teine) on tavaliselt
ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas ftriplinn -- kolmas) prantsuskeelne ilmalik
tekst. Triplitin'i tekst on sageli meeleline armastuslaul.
10
* Nimetus 'motett' tuleb prantsuskeelsest sõnast mot - sõna.. Ka rüütlipoeesia
armastuslauludes segunevad sageli ilmalik ja vaimulik armastus ning südamedaami
meeleline ülistamine sulab kokku religioosse austusega Jumalaema vastu. Nii vöiks
seda vastandite põimumist pidada gooti ajastule väga iseloomulikuks püüdeks näha