Kordamine elektrivälja kohta
1V=1J/1C
EKVIPOTENTSIAALPINDADEKS nim. Pindasid, mille kõikide punktide potentsiaalid on võrdsed.
Ekvipot.-pinnad tekivad näiteks punktlaengu ümber homogeenses keskkonnas, mingilkaugusel
laengust moodustub keha ja selle keha kõikide punktide pot. on võrdsed. A=U×q=(-)q (pinge ja
laengu suuruse korrutis) Ekvipot.pinnal = Kui pot võrdsed, siis vahe on 0 Laengu
ümberpaigutamisel ekvipot.pinnal tööd ei tehta. A=FxxSx A=Fsxcos=0 Laeng liigub risti jõu
mõjumissuunaga. Elektrivälja jõujooned on ekvipot pinnaga isti. Juhipind on ekvipot pind. Kui
paigutame laengud ümber juhi pinna, siis tööd ei tehta.
VÄLJATUGEVUSE JA PINGE VAHELINE SEOS- Väljatugevust mõõdame pinge laenguga
pikkusühiku kohta. E=U/d (V/m ) E=1V/m=1N/C Pinge sõltub otspunkti kaugusest. Mida kaugemal,
seda suurem on pinge. Elektrivälja olemasoluks peab olma pinge ehk pot. vahe. Väljatugevuse ühik on
1V/m