Eesti Vabariik aastail 1920-1933
vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase
maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid,
svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932-
33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid
vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad
moodustasid isegi poolsjavestatud rhmi, mis pidid korraldama vlja-
astumisi vastaste ritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka fsilisi
kokkuprkeid.
Kriisiolukorras tusis esile uus poliitiline jud Eesti Vabadussjalaste
Liit, mis loodi 1920. aastail sjaveterane koondava mittepoliitilise
hendusena, kuid ei suutnud 1930ndate algul poliitikast krvale jda.
Vabadussjalaste (tuntud ka vapside nime all) juhtideks olid Andres Larka ja
Artur Sirk.
Vabadussjalased nudsid uuendusi valitsemises ning sdistasid vanu
poliitikuid ja erakondi korruptsioonis, leides sellega suurt toetust rahva
hulgas