Agressiivne käitumine
Nagu paljude teistegi inimkogemuse omaduste puhul, näitab agressiivsus tulenevat pigem
mitme eri teguri koosmõjust kui ühestainsast tegurist. Mõned uimastid, nägu näiteks alkohol,
teevad agressiivse käitumise tekke tõenäolisemaks (Taylor, Gammon & Capasso, 1976), ent
see on tõenäoline ainult nende seas, kelle isikliku tagapõhja eripäraks on õpitud agressiivsed
reaktsioonid, nagu väitis Bandura. Sarnasel viisil võib isiklik õppimine olla frustratsiooniline
reageerimine individuaalsete erinevuste mõistmise võtmeks.
Väärib märkimist, et traditsiooniliselt kõige tuntumaks saanud agressiivsusekäsitlused on
sellised, mis osutavad, et agressiivselt käituvad inimesed on kuidagi ,,teistsugused". Kuigi
selliste vaadete toetuseks on vähem tõendeid kui mitmete teiste seisukohtade puhul, on
niisugused mudelid ühiskonnale üldiselt palju ,,mugavamad", kuna nad ei nõua ühiskonna
ülejäänud osalt ühegi tõsisema sammu astumist.