Muusikaajaloo kokkuvõte renessanssajast
Aluseks oli
laenatud põhimeloodiad.
Madrigal- 14. Sajandil tekkinud madrigal. Olulisim itaalia lauluvorm. Enamasti olid 2-
häälsed. Alumine hääl oli lihtsam, ülemine kaunistusterikas ning liikuv.
Caccia- Oli teine tähtis põhivorm. Oli 3-häälne, rahulik instrumentaalne hääl toetab kahte
ülemist liikuvat (hääled liiguvad sarnaselt kaanonile üks hääl jahib teist)
Prantsusen Sanson- harmooniline ilmalik polüfooniline armastuslaul. Aluse panid Guillame
Dufay, Gulles Binchois'.
Frottala- korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Ühisjooneks oli lihtsas vormis stroofiline
tekst ning korduv refrään. (NT: kordub vahel vastavalt laulu pealkirjale olev sõna). Laadis
domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled (võis asendada ka pillidega) .
Algas Firenzes 15.saj.
Villanella- matkis veelgi rohkem rahvamuusikat kui frottala. Oli 16. Sajandi II poolel
populaarne. Oli algselt 3-häälne. Oli rõhutatud algelise kõlaga (meenutab mõningal määral
annaabi.ee 
