Soome kirjanduse ajalugu
kalevalamõõduline ,,Hällilaul". Sajandi lõpupoolel tegutses esimene soomekeelne luuletajate
suguvõsa -> neli Achreniust (Abraham, Simon, Henrik ja Abrahami poeg Antti). 18. sajandi
kirjanduse tundjad on leidnud kriitlise hindamisega, et tõuseb esile vaid kolm nime: Henrik
Lilius, Henrik Achrenius (kalevalamõõdulised õnnitlus- ja tähtpäevaluuletused, Bellmanni
laadis laulud ,,Tavaline pruut tantsib"), kolmas on Sotkamo kirikhärra Johan Frosterus (1720
1809) (luuleteos ,,Jumala pühast seadusest", mis kuulub oma sajandi soomekeelse luule
paremikku, lisaks sellele oli ta ka prosaist).
Creutz ja Franzen => erinevalt soomekeelsest luulest on 18. saj lõpu rootsikeelsel lüürikal
pakkuda nimetamisväärseid luuletajaid: Frese, Creutz, Franzen ja Choraeus. Kõik neli
siirdusid Rootsi. Creutz kirjutas oma luuletoodangu Stockholmi aastatel, tema luule käsitles
erootilisi teemasid ja pastoraalselt stiliseeritud loodust