muldadel. Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem kui liivmullad. Frondid frondiks nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Võib olla ka kaks tähendust esiteks lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Front tekib ja kaob kiiresti. Frontogenees (frondi tekkimine) ja frontolüüs ( kadumine ). Jaotatakse soojadeks ja külmadeks frontideks, peafrontideks ja sekundaarseteks fronditeks. Pilet nr 7. Muldade soojenemine ja jahtumine. Termilised karakteristikud. Eesti klimaatilised iseärasused. Temperatuur muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnalgi ehk aastane ja ööpäevane periood. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavuse suurenedes ja sõltub pinnase soojusjuhtivusest. Temp ööpäevane kõikumine ulatub umbes 0.5m sügavuseni ja aastane 10- 20m sügavusele. Termilised karakteristikud.
liikumine, kusjuures tüüpiline tsonaalne tuulekiirus piirkihis ja alumises troposfääris ~10 m/s . Pärirakkudes on aluspinna lähedal põhjapoolkeral valitsevateks ida- ja kirdetuuled, ülemistes kihtides aga edela- ja läänetuuled. Peasüüdlane ida-läänesuunaliste tugevate süstemaatiliste tuulte tekkes on Coriolise jõud. Selle jõu puudumisel oleks õhu liikumine puhtalt meridionaalne üherakuline Hadley tsirkulatsioon. Kõnealuseid rakke lahutavad planetaarfrondid. Frontideks nimetatakse erinevate õhumasside mõttelist kokkupuutepinda,millest läbiminekul õhu omadused – temperatuur,niiskussisaldus, tuulte suund ja suurus – muutuvad kiiresti,ideaalis hüppeliselt. Planetaarfrondid on kõige mastaapsemad, vöötades kogu planeeti piki paralleele. Neid ei tohi segi ajada tsüklonaalfrontidega , mis tekivad tsüklonites ja on “vaid” mõne tuhande kilomeetri pikkused. - 42 - Allikas : U.Veismann ja R.
annaabi.ee 
