Vedelikjahutusega jahutussüsteemi arvutusalgoritm Jahutusvedelikuks võetakse magevee ja antifriisi (valmistatud etüülglükoosist ning spirtoglütseriinist) segu. Jahutussüsteemi maht (liitrit) määratakse järgmise suhtarvu alusel: a) transportveokid ja b) personaalsõidukid . Radiaator arvutatakse järgmiste parameetrite alusel: 1) jahutuspinna pindala , mida läbib õhuvool m2; 2) radiaatori frontaalpinna pindala, , m2; 3) radiaatori sügavus liikuva õhuvoo suhtes, , st kaugus esimese ja viimase ribirea vahel, m ( m); 4) radiaatori kompaktsuskoefitsient, , mis väljendab jahutuspinna pindala ja mahu suhet ( m2/m3); 5) ribistuskoefitsient , mis määratakse jahutuspindade suhtena õhu ja vedeliku vahel (). Jahutusvedeliku pumba arvutus Jahutusvedeliku pump on traditsiooniliselt ühepoolse pealejooksuga tsentrifugaalpump. Arvutuseks on järgmised algandmed: a) pumba tootlus , (m3/sek);
soojusjuhtivus). Läbiligunenud turbad on väga suure soojusmahutavusega ja soojeneb aeglaselt. Soojadel muldadel hea kasvatada sellist kultuuri, mis annavad maapealset saaki, külmadel aga maaalust saaki. Liivmuldades on O 2 sisaldus suur, savil väike. Kui turbamullas palju H2O, siis sarnane savimullale. Frondid - nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Fronti võib käsitleda pinnana, mida nimetatakse ka frontaal- ehk vahepinnaks. Frontaalpinna lõikejoont mingi pinna, tavaliselt maapinnaga, nimetatakse frontaaljooneks ehk lihtsalt frondiks. Seega on terminil ,,front" kahesugune tähendus: esiteks on see lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Üleminekul ühest õhumassist teise toimub frontaalpinnal järsk muutus. Kuna külm õhk on soojast tihedam, siis muutub frontaalpinnal ka õhu tihedus järsult
Talvel on iseloomulikuks külmaks labiilseks õhumassiks külmemast ümbrusest lahtise mere kohale liikuv õhk. 39) Frondid Frondiks nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Fronti võib käsitleda pinnana, mida nimetatakse ka frontaal- ehk vahepinnaks. Seejuures aga ei tohi unustada, et frontaalpind ei ole matemaatiline pind, vaid sel on õhumasside ulatusega võrreldes väike aga kindel paksus. Frontaalpinna lõikejoont mingi pinna, tavaliselt maapinnaga, nimetatakse frontaaljooneks ehk lihtsalt frondiks. Seega on terminil ,,front" kahesugune tähendus: esiteks on see lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Üleminekul ühest õhumassist teise toimub frontaalpinnal järsk muutus. Kuna külm õhk on soojast tihedam, siis muutub frontaalpinnal ka õhu tihedus järsult. Front, kui kitsas üleminekutsoon õhumasside vahel ei
jektsiooniga. 17. Konstrueerida järgnevates ülesannetes puuduv kolmas vaade. 26 18. Selel 19a on kujutatud horisontaalpind (α) sirglõiguga AB kaldaksonomeetrilises ehk kabinet- projektsioonis. Joonestada selle horisontaalpinna (α) jälgede ja sirglõigu AB kolmvaade. 19. Selel 19b on kujutatud frontaalpind (α) kolmnurgaga ABC kaldaksonomeetrilises ehk kabinet- projektsioonis. Joonestada selle frontaalpinna (α) jälgede ja kolmnurgaga ABC kolmvaade. 20. Selel 19c on kujutatud profiilpind (α) nelinurgaga ABCD kaldaksonomeetrilises ehk kabinet- projektsioonis. Joonestada selle profiilpinna (α) jälgede ja nelinurgaga ABCD kolmvaade. 21. Selel 20a on kujutatud põhiekraani risttasapind (α) oma jälgedega e, k ja p kaldaksonomeetrilises ehk kabinetprojektsioonis. Joonestada selle põhiekraani risttasapinna (α) jälgede kolmvaade. 22
annaabi.ee 
