44. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal. kaste, hall, härm, jäide, tahke ning vedel kirme. 45. Mis on ühist ja erinevat udul, sombul ning hägul? 46. Millal tekib udu ja kuidas neid liigitatakse? Udu tekib siis kui kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal. Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udu liigid: Radiatsiooniudu e kiirgusudu, Advektsiooniudu, Aurumisudu, Oruudu, Nõlvaudu, Frondiudud. 46. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse ja mõne muu omaduse järgi. 47. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Pilvede alumise pinna (aluse) kõrguse järgi liigitatakse pilvi ülemise, keskmise ja alumise kihi pilvedeks.
- Radiatsiooniudu e kiirgusudu - tekib, kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagajärjel - Advektsiooniudu - tekib, kui soe õhumass liigub külmema aluspinna kohale ja jahtub seejuures alla kastepunkti - Aurumisudu - tekivad jõgede ja järvede kohal, kui vesi aurab soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks - Oruudu - jahe õhk koguneb orgu - Nõlvaudu - õhk liigub nõlva mööda üles 2) Frondiudud (seotud õhumasside kokkupuutepiirkondadega) - Sooja frondi udu 35. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? - Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi - Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi - Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse jm omaduse järgi 36. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks?
Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks. Sellised udud esinevad tavaliselt hilissügisel. Talvel esineb neid külmumata meredel või jäälahvandustel. Haruldaselt intensiivne udu oli näiteks Tartus Emajõe 7 orus 19. novembril 1958.a. See udu halvas tunduvalt autoliiklust, sest nähtavus vähenes mõne sammuni. 1.4.2. Frondiudud Omapärase tekkelooga on nn frondiudud, mis on seotud õhumasside kokkupuutepiirkondadega. Neist ududest on kõige tüüpilisem sooja frondi udu. Sooja frondi piirkonnas langeb laussademeid. Vihmapiiskadelt toimuva auramise tagajärjel võib õhuniiskus märgatavalt suureneda. Õhurõhu langus frondi piirkonnas kutsub aga esile õhu adiabaatilise jahtumise, isegi mitme kraadi võrra. Viimane omakorda tingib kondensatsiooni ning udu. Olenevalt sellest, kui intensiivselt udud tekivad, võib nende tihedus olla võrdlemisi erinev
km,Kihtpilved stratus 0,10,7 Stratus radiatsiooniliseks uduks. km,Kihtsajupilved nimbostratus 0,12,0 km,4 Nimbostratus Kondensatsiooninähtused õhus klass. Cumulus Õhus olev veeaur ei kondenseeru ¤ Frondiudud on seotud õhumasside Konvektsioonpilved. Stratocumulus lihtsalt veeauaru molekulide liitumise kokkupuutepiirkondadega. Vertikaal suunas arenevad ehk Cumulonimbus teel nende vastastikkuste Kõige tüüpilisem sooja frondi udu. Sooja konvektsioonipilved ( alus 0.4 1,5 km , Äike. kokkupõrkumiste tagajärjel
annaabi.ee 
