Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"frondisademeteks" - 2 õppematerjali

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Tavaliselt lumekruubid, jääkruubid, rahe).Veel võib Samal ajal võib kõrval jahedama pinna kohal hügroskoopsed ega vees võetakse vertikaalsihis pikkusühikuks liigistada: massisiesteks, frondisademeteks. kujuneda laskuv vool. Kui tõusva voolu kohal lahustuvad ning ainult suuremad 100m.Adiabaatilisel tõusmisel langeb nii tekiv pilv,siis laskuva voolu kohal selline pilv neist võivad märja välispinna kohal kuivas kui ka küllastamata niiskes õhus

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
34 allalaadimist
Hüdrometeoroloogia
16
doc

Hüdrometeoroloogia

teel,gravitatsioonelise koagulatsiooni teel.Liigid:Agregaatoleku järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lumi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi sademeteks(lumelörts,rahe koos vihmaga,jäävihm koos vihmaga).Langemise iseloomu järgi: laussademeiks (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts), hoogsademeiks (äikesevihmapilv: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe).Veel võib liigistada: massisiesteks, frondisademeteks. Kondensatsioon: on auru muutumine gaasilisest olekust veeks.Mida väiksem on piisk,seda kumeram on ta pind. Kumerama pinna kohal on veeauru rõhk suurem. Kõrvuti asetsevad erineva suurusega piisad-järelikult väiksemalt piisalt vesi aurub ja kondenseerub suuremale piisale.Nii suurenevad piisad väiksemate arvel.Jääkristallide suurenemine sumblimatsiooni teel:Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis,kui pilves leidub ka allajahtunud piisakesi

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun