Meditsiiniajaloo konspekt
) ja nö teaduslikult sünteesitud
1540. 19. sajandi algusest oli eeter koos naerugaasiga olnud peaasjalikult
kõrgseltskonna lõbustusvahendiks ja omapäraseks mõnuaineks. 18. sajandi lõpul oli
eetrit kasutatud ravimina, mh põiekivide ja skorbuudi vastu. 1805. a kasutati eetrit
USA-s kopsupõletiku raviks (sissehingamisel vähendas valusid kopsus).
Väidetavalt juba 1842. a olla eetrit operatsioonil valuvaigistina kasutanud C. W.
Long (jõudis eetri juurde nn "ether-frolics õhtutel"). Kahjuks ei avaldanud ta oma
tulemusi enne 1848. Seega jõudis au endale kahmata dr. William Morton (1819-
1868), kes tegi 1846. a ajalukku läinud operatsiooni (avalik demonstratsioon), kus
kasutas eetrit ning sealjuures ka enda ehitatud instrumenti eeternarkoosi andmiseks
(vihje selle konstruktsiooniks olevat andnud keegi keemik, Ch. Jackson). Morton
eraldas patseindi kaelalt ja lõualuust kasvaja. Mortonil tuleb pikalt võidelda oma
(kaheldava) õiguse eest olla esmaavastaja
annaabi.ee 
